Tegevusmeetodid motivatsiooni ja kvaliteedi tõstmiseks õpikeskkonnas

Teema: “Tegevusmeetodid motivatsiooni ja kvaliteedi tõstmiseks õpikeskkonnas”
Valdkond: metoodika, didaktika
Aeg: 4.-10. oktoober 2015
Koht: Cavtat, Horvaatia
Osaleja: Liisu Jallai

Nii nagu meie kõigi elud, on ka õppimisprotsess muutumises. Me ei saa loota, et nii, nagu on õpetatud 100 aastat tagasi, nii õpetame ka täna. Maailm on muutunud, inimesed on muutunud, ühiskond on muutunud, info kättesaadavus on muutunud, arusaamad on muutunud, väärtused on muutunud – kõik, mida oleme õigeks pidanud, on muutumas kogu aeg. Mis toimis siis, ei pruugi toimida enam täna!

Põhjus, miks see koolitus mind enda poole tõmbas, oligi selles, et aina rohkem ja rohkem on meie ümber õpilasi, kes ei suuda informatsiooni vastu võtta just nii, nagu seda on antud edasi mitusada aasta ning kellel on vaja teistsugust lähenemist või õpetamis-/seletamisviisi. Nende õpilaste puhul vanaviisi jätkates tundub nagu jookseksid iga tund peaga vastu seina. Just selle pärast otsustasingi end harida, millegi uue ja teistsugusega, sest ega sellest peaga vastu seina jooksmise olukorrast tule kellelegi midagi head, pigem midagi uut proovida. Siis, kui ka uus ei tööta, saad vähemalt öelda, et oled andnud endale ja õpilastele võimaluse!

Kuna koolitus ei olnud üles ehitatud mõnele kindlale ainevaldkonnale, siis kõik meetodid, mida läbi proovisime ja õppisime, olid mõeldud kasutamiseks igas ainetunnis. Mõni meetod nõuab ka natuke enda loovust, et teha see just sobivaks sinu ainetunni jaoks, aga mõtted olid suurepärased.

Muidugi oli nende meetodite ellu viimiseks välja toodud ka eeldus, nimelt peaks klassiruumis tegemist olema sooja ja sõbraliku õhkkonnaga, tänu millele on lapsed valmis koostööd tegema. Tähtis on säilitada autoriteeti, aga samas luua lastega/noortega sõprussuhe.

Teemad ja meetodid, mida selle nädala jooksul arutasime ja läbi tegime:

  • Tutvumis- ja „jää murdmis“- harjutused: kasutada saab igas aines, kas tunni algustes, kooliaasta alguses või klassijuhataja tundides.
  • Mängulisus: kuidas mõjub teistele mänguline inimene?
  • Meeskonna- ja rolliharjutused: Kuidas õpetada lastele tulla oma rollist välja ning proovida teisi rolle?
  • Turvalisusharjutused: Kuidas tekitada lapses turvalisustunnet?
  • Tegevusmeetodid Kreekas, Horvaatias ja Soomes.
  • Õpilasekeskne õppimine: Eesmärk on muuta laps aktiivseks.
  • Motivatsioon ja emotsioonid: Kuidas on seotud motivatsioon ja emotsioonid?
  • Õppimine läbi draama.
  • Seksuaalõpetus: Kuidas muuta ka see tund lastele mugavaks?
  • Kunsti harjutused: Kuidas avada lapse loomingulisus kunsti tunnis?

Raamatud ja artiklid, mille abil koolitus oli üles ehitatud:

Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus.

ChabotM., & ChabotD. Emotional pedagogy – To feel in order to learn.

Goleman D., Greenberg, M. Destructive Emotions and How We Can Overcome Them.

Artikkel – J. Stamatis. Nonverbal communication classroom inrteractions: A pedagogical perspective of touch.

Minu ootused täitusid kohe kindlasti – sain sealt väga palju erinevaid meetodeid, mida kõiki sain ise läbi teha ja proovin ellu viia ka oma tundides, siis tean öelda, kas töötavad või mitte. Sain ka väga palju uusi teadmisi teiste Euroopa riikide kooli õppekavadest ja tegevustest, nii hea oli tunda, et on ka teisi, kes tahavad leida uusi lahendusi ja võimalusi, mis võivad aidata muuta olukorda klassiruumis.

12112028_723525917777301_6090695178912483831_n IMG_0152 IMG_7736

Advertisements