Projektipõhine õpe klassiruumis

Teema: Projektipõhine õpe  “Project Based Learing in the Classroom”
Aeg: 07.08-12.08.2017
Koht: Firenze, Itaalia
Osaleja: Grete Rohi (ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja)

Eesmärgid:

  • Tundma õppida, millest koosneb projektipõhine õpe
  • Arendada hindamissüsteemide loomist ja vastavust ülesandele
  • Arendada koostööd erinevate õppeainete vahel
  • Edendada reaaleluliste situatsioonide loomist ja kasutamist ainetunnis
  • Erinevate riikide õpetajate kogemuste jagamine meetodite osas

Erasmus+ õpetajakoolitus programmidega olen varasemalt tuttav. Käisin kaks aastat tagasi Hispaanias ettevõtlikkusealasel koolitusel (mitte küll kooli kaudu). Sel korral olid ootused ääretult kõrged: lootsin osaleda koolitusel, kus kogu koolitus on ülesehitatud isetegevuse põhimõttel, rühmatöödel, oma kogemuste ärakasutamisel ja uute meetodide juurde saamisel – eelkõige, et meetodid saab ise kõik läbi proovida. Kuid ootused langesid kohe esimese koolituspäevaga. Koolitus hakkas kell 14.30 ja kestis kuni 18.30-ni. Enamus ajast toimusid tegevused individuaalselt ning eelkõige rääkis koolitaja teemast pigem loengu vormis. Toimus küll pidevalt diskussioon erinevate teemade üle ning igaühel oli võimalus tuua näiteid oma tööga seoses.

Koolitusel osales väga palju algklasside õpetajaid ning mõned ka põhikoolist. Gümnaasiumi osa ei olnud esindatud. Seega, minu üldmuljelt ja formaadilt sobiks antud koolitus pigem algklasside õpetajatele, sest enamus näiteid nii teiste õpetajate poolt kui ka videonäited olid algklasside kohta. Mõned näited olid seotud ka keele õppega. Minu arvates anti koolitusel pigem teoreetiline ülevaade projektipõhisest õppest. Siiski, saime ka ise gruppides teoreetiliselt ühe projektiplaani koostada.

IMG_7825“Projektiplaan koos Iiri õpetajatega. Idee oli muuta kooliaeda, luues sinna lille ja taime aed kasutades taaskasutatavaid materjale.”

IMG_7866.JPG“Esitleme oma projekti teistele rühmadele.”

 

Seostasin kohe antud koolituse teema ära meie kooli loovtööde ja uurimustöödega, mis omamoodi ongi tegelikult projektõppe põhine. Siiski on selles teatud erinevused: juhendaja on enamasti üks õpetaja, töö tegemine käib tunni väliselt ning teiste ainete õpetajad tunnisiseselt loovtöö või uurimusteemade käsitlemisel tähelepanu ei pööra. Projektõpe ise eeldab aga erinevate aineõpetajate koostööd ja väga detailset planeerimist enne kooliaasta algust.

Siinkohal tooksin välja mõned teoreetilised punktid, mis aitavad projektõppe ideed mõista:

  • Aineülesus
  • Koostöö ja individuaalne töövorm
  • Õpilase ja õpetaja juhitud
  • Tehnoloogiliselt innovatiivne
  • Kogukonna kaasamine
  • Tähelepanu pööramine emotsioonidele ja sotsiaalsetele aspektidele
  • Kooli sisene ja väline tegevus

Projektipõhine õpe ei saa kesta üks tund, pigem on see pikaaegne ja võib väldata terve kooliaasta või paar kuud. Projektõpe koondab endas millegi tegemise nõudmist, probleemi, mis tuleb lahendada, ülesandeid ja pakutud lahenduse esitlemist.. Projektõppe puhul on oluline, et probleem-teema tuleb õpilastelt, sest ette antud probleem ei kõneta õpilasi. Õpilaste jaoks on aga enim motiveeriv pidev jooksev tagasiside projekti käigus, et oma vigu parandada.

IMG_7719“Uuring, mis näitab, mis motiveerib õpilasi õppima (Hattie 2009)”

Iga projekt peab lõppema oma töö tulemuste esitlemisega, millega kaasneb ka hindamine. Hindamiskriteeriumis võivad olla kas üks kogu töö kohta või etappide kaupa. Hinnatakse iseennast, kaaslaseid, õpetaja hindab reaalselt valminud töid ja eraldi näiteks ka koostöötegemise oskust.

img_7867.jpg“Iseloodud hindamiskriteerium.”

Projektipõhise õppe eesmärk on see, et teema, mida asutakse uurima või probleem, mida asutakse lahendama, nõuab loovust ning lahendust ei ole võimalik leida ainult nö “googeldamise” teel, st ühele probleemile võib olla palju lahendusi.

Väljatoodud idee projektipõhise õppe läbiviimiseks:

  • Iga õppeaasta lõpus jääb alles hunnikute viisi TV ja paberit. Mida teha sellega? Koolidel pole veel võimekust, et üldse mitte TV kasutada. Mida saaks teha ja luua nendest TV ja ülejäänud paberist?
  • Kuidas võiks õpilased õppida paremini prügi sorteerima?
  • Kooli ümbruse muutmine kogukonnale atraktiivsemaks
  • Kuidas suurendada näost-näkku suhtlemist?

Uued meetodid, mida saan edukalt oma aines ja töös kasutada:

3-2-1- meetod:

  • 3 asja, mis mulle meeldis/millest sain aru
  • 2 asja, mille kohta tahan rohkem teada
  • 1 asi, mis jäi segaseks, millest väga aru ei saanud

Sõõriku meetod:

  • Kaks ringi: sisemine ja välimine
  • Üks ringidest liigub mingi arvu õpilasi edasi
  • Suheldakse erinevate inimestega
  • Sobib näiteks teema kordamiseks

Küsimuste kaardid:

  • Kaardi ühel pool on küsimus ja teisel pool on vastus (vastus ei ole seotud kaardil oleva küsimusega)
  • Keegi klassist küsib küsimuse ja vastuse saab anda hoopis teine õpilane, kelle kaardil on küsimuse vastus kirjas, mida just küsiti
  • Nõuab kuulamist ja tähelepanu; sobib teema õppimiseks ja/või kordamiseks

Korra hoidmiseks loodud kaardid:

  • Kaks kollast = 1 punane kaart
  • Jalgpallistiil: tunnis segamine kahel korral annab 1 punase kaardi ja näiteks alandab käitumist
  • Näiteks saaks kasutada telefoni kasutamisel tunnis

Prügisorteerimine:

  • Prügikastidel on peal nt jalgpallilegendid – igaühel on oma eesmärk korjata siis teatud tüüpi prügi.

Kasulikke interneti lehekülgi:

  • Hindamiskriteeriumite loomine: http://rubric-maker.com (ei vaja kasutajat, saab alati muuta, kuid ei salvesta loodut)
  • Näiteid youtubest projektipõhise õppe kohta: Edutopia

Kokkuvõttes ma antud koolitusega rahule ei jäänud, enamus asju olid juba tuttavad ja teada, sain paljud teemad ja näited seostada ka meie koolisüsteemis olevate loov- ja uurimistöödega. Siiski andis koolitus teoreetilise ülevaate erinvatest õppeviisidest ja kuidas neid nii oma aines kui ka aineüleselt kasutada. Sain juurde mõned praktilised meetodid. Ja ehk ka selle, et kui olla õpilasuurimusel juhendajaks, kuidas õpilast paremini suunata ja talle tagasisidet anda.

Firenze linn ise on ajalooliselt väga ilus ning ühe teadmise sain ka selles vallas juurde, et kunagi oli Firenze olnud kaks aastat Itaalia pealinn. Sain külastada Uffici galeriid ja tunda renessanssi ajastule omast hõngu. Kindlasti muudab selle kogemuse saamine keskaja lõpu-varauusaja teemade õpetamise lihtsamaks.

IMG_7706“Firenze linnvaade”

Koolituse materjalid leiad siit

 

Advertisements