Töövarjuprojekt Verket kooliga Norras

Teema: töövarjutamine Verket koolis
Aeg: 10.-15. september 2017
Koht: Mossi linn, Norra
Osalejad: Ene Koitla (direktor), Katrin Lääne (eripedagoog), Kirke Aitsen (kehalise kasvatuse õpetaja)

Kool, mida külastasime, asub linna keskel ümbritsetuna mere ja metsaga. Kool asutati 1997. aastal ja 2004. aastal sai kool juurdeehituse. Verket skoles õpib umbes 610 õpilast. Koolis õpetatakse juba esimesest klassist alates inglise keelt. Keele ja matemaatika õpe toimub tasemerühmades. Koolis õpivad erivajadusega õpilased, kelle õpe toimub õpiabitundides, rühmaõppes  ja individuaalõppes. Külastasime ka PPT (Pedagogical psycological unit)  keskust, mis on meie mõistes „Rajaleidja“ keskus. Rajaleidja keskus Eestis nõustab vanemaid ja koole/lasteaedu lapsele sobilikema õppimistingimuste loomisel ja õppekava kohandamisel. Norra PPT on vallaülene ja  nõustab samuti vanemaid, koole ja lasteaedu ning annab koolile täpseid ja uuringupõhiseid juhiseid õpiraskustega õpilaste õpikeskkonna loomiseks, osaleb tagasiside ümarlaudadel (sai ühel sellisel ümarlaual koolimajas osaleda) ja testib õpilasi. PPT-s on tööl logopeed ja eripedagoogid, keda vajadusel lasteaeda tööle suunatakse.

Verket kooli ees

Katrin, Kirke ja Ene Verket koolimaja ees

Norras on tavaline, et kõik õpilased õpivad tavakoolis, aga vajadusel erineva õppeprogrammi alusel. Norras on ka koole, kus lapsed ei ole integreeritud tavakooli õpilaste tundidesse. Meil oli võimalus  külastada Jeloy kooli, mis asub samas hoones Bytårnet kooliga. Jeloy koolis õpivad raske puudega lapsed. Eesti mõistes hooldusõppe ja toimetulekuõppekava järgi õppivad õpilased ning autistid.  Bytårnet koolis on ettevalmistusklassid / vastuvõtuklassid Norrasse elama asunud noortele, kes on põhikoolieas.

Norras lähevad lapsed lasteaeda ühe aastaselt ja esimesse klassi kuueaastaselt. Põhikool kestab 10 aastat. Koolis, meie mõistes lasteaia viimases rühmas, hakkab laps õppima tähti, numbreid ja lugema. Lasteaiast saab laps kaasa oskuse rühmas käituda ja täiskasvanuid kuulata.

Koolis on enne tundide algust lastel võimalik süüa tasuta hommikusööki, milleks on kahel päeval nädalas pudru ja kolmel päeval näkileib.  Tunnid algavad kell 9.00, toimub kaks 45 min tundi järjest. 10:30 söövad lapsed kodust kaasa pandud toitu ja lähevad siis õue, selleks on aega 45 min. 11:15 algavad järgmised tunnid ja kestavad kuni 12:45, järgneb 15. min paus. Olenevalt laste  vanusest lähevad lapsed õue, peale seda pikapäevarühma või kell 13:00 algavatesse tundidesse. Koolipäeva pikkus oleneb lapse vanusest. Koolis on võimalik süüa oodet, milleks on võileivad.

Ene Koitla sai osa võtta juhtkonna nõupidamisest, külastada HEV laste, kunsti, muusika ja matemaatika tunde. Juhtkonna nõupidamised  toimuvad Verket koolis kolm korda nädalas, nendest kaks on kuni ühe tunnised ja üks on  kuni neljatunnine. Koolijuht peab tegema ka tihedat koostööd ametiühinguga ning kõik kooli ja õpetajaid puudutavad teemad peavad esmalt saama kinnituse  ametiühingult.

Matemaatika- ja kunstitundides torkas silma mõnus korralagedus, mis oli õpetaja poolt hallatav. Kunstitundides mängis muusika, mis lõi vabama õhkkonna. Käsitöö- ja kunstitunnid on koos, et klassi ei eraldataks ning kõik poisid ja tüdrukud teevad samu tegevusi – tikkimine, joonistamine, puutöö. Kunstis andis õpetaja sõnalist tagasisidet ja õpiväljundid olid kõigile õpilastele eelnevalt teada antud ning need olid üleval  klassi seinal. Samas, kui õpetaja juhtis millelegi tähelepanu või lõpetas tunni, siis väga kähku koristati kõik enda  järelt ja kuulati õpetajat. Huvitav oli see, et ka matemaatikatunnis tehti käelist tegevust- liimiti ja lõigati erinevaid töölehti ja abimaterjale. Kodutöid ei antud, ainult siis jäi kodutöö kui õpilane ei jõudnud klassis oma tööd ära lõpetada. Muusikatund meenutas rütmikatundi.

Huvitav oli HEV laste tunde  külastada. Seal olid õpilased, kes muidu õppisid kaheksandas klassis, aga matemaatikat õpiti teise klassi tasemel. Huvitav oli ühiselt laste uudiste vaatamine, kuhu alguses olid lisatud ka tavauudised, peale vaatamist toimus arutelu ning hiljem mängiti poliitika teemalist Kahoot`i. Samal ajal tomusid Norras  valimised. Kui HEV õpilased lõpetavad 10. klassi, siis edasi õpivad veel kolm aastat ja peale seda on neile garanteeritud töö teenindusettevõtetes (kauplus, kohvik jne).    

Kirke Aitsen külastas kehalise kasvatuse tunde. Kehaline kasvatus Norras sarnaneb küllaltki sellele, mille poole Eesti koolid vaikselt liiguvad. Kehalise tunnis keskendutakse peamiselt vastupidavuse arendamisele, meeskonnatööle ja üldkehalisele ettevalmistusele. Kõike seda tehakse peamiselt läbi mängude/teatevõistluste. Tähelepanu pööratakse pigem sellele, et lapsed liikumisest rõõmu tunneks ja vähem sellele, kuidas õpilane harjutust tehniliselt sooritab.  Hindeid kui selliseid ei ole, tagasiside antakse igale õpilasele individuaalselt kirjalikult. Meeleolu loomiseks mängis igas kehalise tunnis taustaks muusika.

Erinevuste poolelt võib välja tuua veel, et Norras ei eraldata poisse ja tüdrukuid kehalise kasvatuse tunni jaoks. Nad on kuni kooli lõpuni oma klassiga kehalise tunnis koos. Kui meie kehalise tund põhikoolis kestab 45 minutit, siis Norras on kõigil paaristund, ehk 1,5 tundi järjest. Tunni ülesehitus on samuti pisut erinev selles osas, et mängu/harjutusi/võistlusi tehakse vähemalt 15-20 minutit järjest. Eestis on pigem kombeks 45 minuti jooksul teha nii palju erinevaid asju, kui võimalik, et lastel oleks põnev ja keegi ära ei tüdineks. Treenituse mõttes on Norra tundide ülesehitus kindlasti mõistlikum. Kooliga võistlemas käimist nendel ei ole. Lapsed käivad trennides ning võistlevad vastavalt oma alale ja oma klubi eest. Kokkuvõttes oli meeleolu oli tundides hea ja lapsed tegid väga innukalt kaasa.

Koolitund

Koolitund Verket koolis

Katrin Lääne tutvus eripedagoogide tööga Verket skoles. Ta sai tutvuda üks-ühele õppega, õpiabitundidega ning väiksema grupi õpilaste tööga, kes vajasid logopeedi abi, abi norra keele omandamisel, abi matemaatikas, õpet väiksemas grupis.

Üldmulje: Verket koolis tehakse tööd umbes nii nagu meil Viimsi koolis. HEV õpilase märkamine, abi klassiruumis, suunamine PPT-sse (seletus üleval pool), juhised PPT poolt, õpetamine vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele, näiteks õppimine nõrgema (LÕK) õppekava järgi samas koolis.

Õpilased kuulavad õpetajat ja tunnis valitseb kord, kui õpilane ei kuula või hakkab muuga tegelema, siis õpetaja kutsub õpilase kohe korrale. Lapsed oskavad oma järge oodata, nii suuremad kui ka väiksemad. Tunnis vaadatakse lühifilme, mis on spetsiaalselt koolidele mõeldud, näiteks lühifilm muistsest külast ja A tähe joonistamise õpetus. Ajalugu õppides õpetaja rääkis lugusid ja luges lastele ette. Nendes tundides, mida mina külastasin, lapsed väga vähe kirjutasid, pigem kuulasid ja rääkisid kaasa. Tempo oli aeglane ja tunnis väga palju teha ei jõutud, pigem tehti vähem ja korrati üle. Huvitav oli matemaatika õppimine väiksemas rühmas, õpetajal oli tabel selle kohta, et mitu hammast on igal lapsel ära tulnud ja neid arve siis liideti lahutati ja võrreldi.

Huvitav oli ka kunstitund, kus iga laps teadis täpselt kus ta pooleli on ja jätkas tunnis oma eelmises tunnis pooleli jäänud tööd, saades õpetajalt vajadusel lisaselgitusi. Tore oli vaadata kuidas õpilased ootasid rahulikult järjekorras kuni õpetaja teise õpilasega tegeleb. Vahetundides oli koolimajas mõnus sagin. Väga palju käiakse õues ja seda iga ilmaga, vahetusjalanõusid ei kanta, koolimajas käiakse sokkis.

Peale koolikülastuse käisime ka Jeløya saarel, sealses Alby farmis ja pargis. Tutvusime vaatamisväärsustega Mossis. Moss on vana tööstuslinn, kus on säilitatud üks tänavajupp vanade puumajadega. Kui võõrustajad meile pidevalt mainisid, et Mossis pole midagi vaadata ja Moss on igav, siis meie jäime oma majutusega Mossis väga rahule.

Puumajad Mossis

Puumajad Mossis

Advertisements