Euroopa koolijuhtide aastakonverents

Teema: Euroopa koolijuhtide aastakonverents
Valdkond: koolijuhtimine
Aeg: 19.-21. oktoober 2016
Koht: Maastricht, Holland
Osaleja: Karmen Paul

19.–21. oktoobrini Maastrichtis, Hollandis toimunud Euroopa koolijuhtide assotsiatsiooni (ESHA) konverentsist teemal „Rahvusvaheline inspiratsioon hariduses: juhtimine loeb!” kogunes 650 koolijuhti 27 riigist sh 55 koolijuhti Eestist.

Konverentsi peaesinejad olid Hollandi kunstnik ja novaator Daan Roosengaarde, akadeemik Zachary Walker, Kanada haridusuurija Michael Fullan ja evolutsioonipsühholoog Mark van Vugt. Töötoad toimusid neljal teemal: „Tulevikuunistus: 21. sajandi pedagoogika”, „Inspireerida ja olla innovaatiline: 21. sajandi juhtimine”, „Globaalne kodakondsus: 21. sajandi pädevused” ja „21. sajandi laste heaolu”.

Konverentsil kuuldu ja nähtu oli huvitav ning teemad päevakohased. Sisuliselt keskenduti muutunud õpikäsitusele, õppijakesksele koolikultuurile ning õpetaja rollile.

Muutunud õpikäsitus

Üldistades võib öelda, et kõige olulisem kooli ülesanne on anda õpilasele oskused ja teadmised, mis aitavad elus toime tulla. Lapsevanematena soovime, et lapsest kasvaks ettevõtlik, loov, enesekindel ja hakkaja inimene, kes suudab näha võimalusi ja neist kinni haarata.

Mõtlemisainet pakkus motivatsiooni ja loovuse teema. Mida saavad koolid teha, et lapsed oleksid loovad ja motiveeritud? Lapsed on motiveeritud loovad, kuid väga tihti kaob see ära (vt Lee Jenkins graafik).

l

Lee Jenkinsi poolt läbi viidud uuringu tulemused kirjeldamas motivatsiooni taset klassiastmeti.

Küsimus ei ole selles, kuidas muuta nad loovaks ja motriveerituks, vaid kuidas hoida ja säilitada nende sünnijärgset loovust ja motivatsiooni? Lahendus võib peituda väikestes väljakutsete ja ülesannete esitamises andes neile aega ja ruumi katsetada.

Teiseks on üleilmne katsumus, kuidas tunda ära ja toetada andekaid.

Kool õpetab õigeid vastuseid, kuid õpetada tuleb küsima. Uutmoodi õppimine peab olema kaasahaarav, elegantselt tõhus ja päriseluga seotud.

Tehnoloogia, muutused ühiskonnas ja pedagoogika on kolm jõudu, mis on vajaduse muutuse järele tekitanud. 21. sajandi oskused on loovus, kommunikatsioon, kriitiline mõtlemine ja koostöö.

Sisuliselt saab muutunud õpikäsituse alustaladeks olla:

  • pedagoogiline kogemus ja tegevus
  • õpipartnerite rakendamine nii klassiruumis kui ka õpetajate seas
  • õpikeskkonna kujundamine oodatud 21. sajandi oskuste omandamise soodustamiseks
  • digitaalne võimendatus

Õppijakeskne koolikultuur

Õpilaste heaolust algab kõik. Kõige aluseks on õpilase turvalisusetunne ja siis saab alles toimuda õppimine. Hea haridus on aga meeskonnatöö. Koolijuht üksi ei saa midagi teha. Tugevad meeskonnad koos saavad liikuda õppijakeskse kooli kultuuri loomise suunas. Arendust ja rahulolu suurendamist ei saa koolis teha üksi, seda saab teha vaid koos meeskonnana.

Meelde jäi mõttelõik arutelust teemal, milline võiks olla 21. sajandi õpetaja. Õpetajal tasub klassi ees seistes mõelda sellele, kas ta tahaks endale õpilasena sellist õpetajat, nagu tema ise on. Täpselt samuti peaks õpetaja mõtlema, kas ta sooviks endasarnast kolleegi. Sa pead olema selline, keda Sa ise näha tahad.

Õppeaine üksi ei ole enam oluline, kui sel puudub seos eluga ja inimeseks kasvamisega. See eeldab tööd pädevuste ja ainete lõimimisega, mida ükski õpetaja ei saa üksi teha. Süsteemset õpet saab luua ja korraldada meeskonnana kolleegidega. Koostööd tehes on ideid rohkem, ka õpilased ja vanemad tunnevad end kaasatuna. Meeskonnatöö aitab koormust ja vastutust jagada, samuti ülesandeid, mis arvestavad inimeste oskuste ja võimetega.

Ühe näitena kirjeldati lõimitud õpet ühes Hollandi koolis, kus avatud ruumis õppis kuni 120 õpilast korraga. Nad ei õppinud ühte ainet, vaid probleemi lahendama läbi erinevate õppeainete põimitud ülesandega.

k

Amersfoot secondary school the Vathorst College

Õpetaja roll

Õpetaja ei ole koolis ainult ainetunni andja. Õpetaja on liider ja juht, kes on ca 24 lapse eestvedajaks.

Koolijuhid arutlesid, kuidas toetada õpetajat tema rolli muutudes õpetajast juhendajaks ja õpetajast liidriks. Ühine mure on ka, et õpetajate tänased teadmised ja oskused piiravad neil tänase ja homse õppija mõistmist ning tema tehnoloogia­rikkas maailmas toetamist. Zachary Walker esitas küsimuse, kas õpetaja võtab tunnis ja aasta jooksul materjali läbi või õpilased ka õpivad? Kas õpilased on tunnis vaid kuulekad või kaasa haaratud?

Et tekiks professionaalne õpikogukond on juhtkonna roll:

  • luua tingimused vältimatuks vajaduseks koostööd teha
  • ehitada organisatsiooni struktuur, mille eesmärk on parendada ja innovatsiooni luua
  • julgustada võtma initsiatiivi
  • arutleda koos selle üle, mida tähendab olla oma koolis professionaal
  • kutsuda inimesi oma ideedega kaasa tulema.

Euroopa koolijuhtide ühenduse (ESHA) konverentsid toimuvad iga kahe aasta tagant. Aastal 2018 kohtuvad koolijuhid Eestis. Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi kutsus Maastrichtis Euroopa kolleege Eestisse, et koos tähistada meie riigi juubelit

Advertisements